|
1951.a. Vesilennukite angaaride ehitusaegsete kaide nr.37 ja 36 otsa ehitatakse uus kai nr.36 A, mis kaitseb akvatooriumi põhjatuulte eest.
1962 ilmus TPI professor Heinrich Laulu raamat ”Raudbetoon II”, kus ta tõi esile Tallinna vesilennukite angaarid, kui ainulaadsed ehitusmälestised kogu maailmas, mis paraku aga seni on teenimatult vähe tähelepanu saanud.
1977 koostas Jevgeni Kaljundi ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni ülesandel arvamuse angaaride rajamise kohta
1979 koostati esimene põhjalik vesilennukite angaaride ehitusajalooline ülevaade (autor Jevgeni Kaljundi, KRPI)
1986 Lennusadama kaide nr.37 ja 36 veepealne puitosa asendatakse rekonstrueerimise käigus betoonplokkidega.
29.12.1989 moodustati ENSV Ehituskomitee juurde riiklik väikeettevõte Sek (firma sundlikvideeriti alles 1998.a.), millele väidetavalt anti üle sõjaväe kasutuses olevad tööstushooned (puidutöötlemine) aadressil Küti 17.
22.05.1990 Ühisettevõtte B&E ning NSVL relvajõudude vaheline väidetav (võltsitud?) tehing Lennusadama omandamiseks
24.12.1991 väidetavalt andis VE Sek Balti Laevastiku Ehitusvalitsuselt omandatud vara Küti 17 väljaarvatud kaid ja angaarid käskkirjaga üle ühisettevõttele B&E
05.10.1993 EV valitsuse korraldusega antakse sõjaväelinnak koos sinna alla käiva kaiga aadressil Küti 17 üle Kaitseministeeriumi haldusse
15.03.1994 võttis Kaitseministeerium kahepoolse aktiga üle sõjaväeosalt nr.10717 üle Lennusadama kaid nr. 37, 36 ja 36 a (praeguse asukohaga Küti 15 a). Sügisel võeti üle ka sõjaväelinnak nr. 158.
14.12.1994 võttis Kaitseministeerium üle ühepoolse aktiga vesilennukite angaarid, sadamakid nr.38 ja 39 ja muud rajatised (Küti 17).
09.03.1995.a. Vabariigi Valitsuse korraldusega andis Kaitseministeerium nende poolt ka reaalselt ülevõetud Lennusadama osa (Küti 15 a) Keskkonnaministeeriumi haldusse, mis anti kasutada Mereinspektsioonile ja selle laevadele
04.06.1996 Küti 17 ja 17 A antakse üle valitsuse korraldusega Justiitsministeeriumi valitsemisalasse
30.08.1996 Kultuuriministri määrusega võeti vesilennukite angaarid riikliku kaitse alla.
14.11.1997 esitas Justiitsministeerium Tallinna Linnakohtule hagi tunnistada riik Küti 17 ja 17 A omanikuks ja nõuda need välja ebaseaduslikelt valdajatelt.
Detsembris 1999 valmib vesilennukite angaari raudbetoonkooriku ekspertiis ja renoveerimise ettepanekud (koostajad OÜ ETUI ja ETUI Beton Test). Välitööd toimusid 29.10.-10.12.1999. Hooneregistri andmetel valdavad Küti 17 ja 17a AS Verest ja OÜ Agrin Partion
05.06.2000 president Lennart Meri üritab külastada angaare, ent umbkeelne turvamees ei luba teda sisse
25.08.2000 Tallinna Linnakohtu otsusega kuulub Lennusadam riigile. Otsus kaevati aga kostjate poolt edasi, rõhudes protsessireeglite väidetavatele rikkumistele
Sept.-okt. 2001 teostati angaaride keskmise kupli katusekatte ja vihmaveesüsteemide remont, konsultandiks Tehnikaülikooli prof. Karl Õiger (eelmised katuse remonttööd tehti 1938.a. ja 1960.a. lõpus kui sõjaväelased omaalgatuslikult kupleid lihtsalt tõrvasid)
26.01.2004 jäämurdja ”Suur Tõll” kinnitas otsad Lennusadama kai nr. 36 a äärde, avades Meremuuseumi püsiva kohaloleku.
Oktoober 2004 peale jäämurdja ”Suur Tõll” on Lennusadamasse üle toodud ka teised Meremuuseumi laevad: allveelaev ”Lembit”, miinilaev ”Kalev”, patrullkaater ”Grif” ja uurimislaev ”Mare”.
2006. juulis võeti Lennusadam lõplikult selle ebaseaduslikelt valdajatelt Eesti riigi poolt üle. |
